Friday, 26 October 2012
Imagine all the people...
Imelik on olla päris maailmas, teades, et mõne päeva pärast algab jälle kool, pidev asjade pähe õppimine ja olukord, kus pole oma mõtete kuulamiseks, tegelikkuses isegi nende pähe tulemiseks aega, kuna koolis on vaja "õppida", "mõelda". Paar päeva tagasi asus mu keha 32. Keskkoolis, mitte aga mu vaim. Kujutage ette "Harry Potteri"-st tuttavat bussi, mis sõidab valguskiirusel läbi linna, minu kogemus on miskit selle sarnast. Miski minust võttis osa 13. Euroopa Noorte Parlamendist. See kogemus oli miskit atmosfäärist väljaspool olevat. Avastades end ühel õhtul paksult lahedaid inimesi täis lõõtsaga bussis kassi kostüümis Botaanikaaia poole sõitmas on miskit kummastavat. Kuidas on võimalik 5 päevaga (tegelikkuses jagage see arv kahega) moodustada 10st inimesest monster, miski mis tegutseb ühtsena hoolimata, et see elukas ei tunne pooli oma kehaosi. See on midagi erakordset! See tekst ei pruugi kõlada väga loogiliselt paljudele, kuid ma usun, et kes tahab, see saab aru. Igal juhul olen ma väga õnnelik, et see tulnukas minu ellu sattus. "Imagine"-it muusika tunnis lauldes ei ole see enam kunagi endine, vähemalt sellel hetkel suudan ma ehk koolis oma mõtetesse jõuda selle kiire tohutult "olulise" koolielu kõrval. Raske on küll kohustusliku reaalsusega leppida kuid küll leiab varsti miskit uueks reisiks... -don't be sad that it ended be happy it happened-
Thursday, 28 June 2012
London aastal 2012
Peaaegu 3 nädalat juba Londonis veedetud, sellest enamuse ajast olen veetnud tööl, tehes nädalas enam-vähem 60 tundi. Päris mitmed õhtud pärast tööd on mööda saadetud pubis jalgpalli vaadates, kus on alati olemas olnud tuttavad mõlemast rivaalitsevast riigist, mistõttu pooli on päris keeruline olnud valida. Siiamaani olen aga päris õiged valikud teinud ja kõik, kelle poolt olen olnud, on võitnud.
Tööjuures käib iga päevaga kaasas loomulik viisakus...hello, how are you? Väga tihti kuuleb seda väljendit ühe inimese suust 5 minuti jooksul lausa 5 korda.
Harness ruumis olen ma juba ka vähesel määral kokka mänginud. Seda siis kas võileibu meisterdades või kiiruse tõttu paljaste kätega kooki lahti lõigates, noaga siinkohal siiski.
Elamine on päris ok, toas on olemas kõik vajalik- kapid, voodid, laud, peegel, lisaks saime me endale lõpuks ka suurepärase kiirusega interneti, filmid on 5 minutiga olemas. See ja järgmine nädal on meie kord Meriliniga maja koristada, mul pole õrna aimugi, millal me seda veel teeme, aga küll leiab aja.
Ühel neist vähestest vabadest päevadest, mis mul olnud on, käisime Jõnniga East-Londonis Banksy teoseid otsimas. Kahjuks nüüd hiljem internetist uurides, siis ühtegi Banksy teost me ei leidnud, kuid leidsime palju muud põnevat. Pilte näeb siit: https://www.facebook.com/media/set/?set=a.375343109180986.78653.100001159010591&type=3 . Lisan ka ühe video, mille tegime oma retkel.
Ehk siis tutvusime tänavakunstiga ja arhitektuuriga. See piirkond on nii kunstipärane, vanaaegne, hubane. Kuigi me Banksy kunsti üles ei leidnud, oli see käik igat sammu väärt.
Kui me Londonisse jõudsime, toimus järgmisel päeval järjekordselt Londoni eestlaste jaanipidu, kus me Meriliniga maalisime oma tennised ilusaks, patriootiliseks. Lõpptulemusega jäin päris rahule, aga eks pärast mitut tundi tööd pidigi sealt midagi head välja tulema.
Vanu tuttavaid on päris hea näha. Eriti üllatas mind eile üks sõnum, mis tuli ühelt tuttavalt, kes elab Walesis, kellega tutvusin Hollandis noortevahetuses. Järsku tööle kõndides saabub sõnub inimeselt, kellega pole juba aasta suhelnud, see oli väga kummaline ja lõbus.
Aga üldiselt, ega palju aega ei ole ringi vaatamiseks, põhiliselt siiski töö, see-eest on loodetavasti juulikuu lõpus saabuv palganumber päris korralik. Ja eks nii palju aega ikka leiab, et kõige kihtimad kohad ära näha. Ma hakkan nüüd vaikselt tööle sättima. Kell 4 pean tööl olema, kuni sulgemiseni, täna saab ehk tip-i ka! Õhtune vahetus siiski ju :P .
Järgmise korrani!
(Mingi hetk üritan ka nimekirjaga tegeleda ja selle siia üles riputada, kui ehk kunagi aega leiab.)
Tööjuures käib iga päevaga kaasas loomulik viisakus...hello, how are you? Väga tihti kuuleb seda väljendit ühe inimese suust 5 minuti jooksul lausa 5 korda.
Harness ruumis olen ma juba ka vähesel määral kokka mänginud. Seda siis kas võileibu meisterdades või kiiruse tõttu paljaste kätega kooki lahti lõigates, noaga siinkohal siiski.
Elamine on päris ok, toas on olemas kõik vajalik- kapid, voodid, laud, peegel, lisaks saime me endale lõpuks ka suurepärase kiirusega interneti, filmid on 5 minutiga olemas. See ja järgmine nädal on meie kord Meriliniga maja koristada, mul pole õrna aimugi, millal me seda veel teeme, aga küll leiab aja.
Ühel neist vähestest vabadest päevadest, mis mul olnud on, käisime Jõnniga East-Londonis Banksy teoseid otsimas. Kahjuks nüüd hiljem internetist uurides, siis ühtegi Banksy teost me ei leidnud, kuid leidsime palju muud põnevat. Pilte näeb siit: https://www.facebook.com/media/set/?set=a.375343109180986.78653.100001159010591&type=3 . Lisan ka ühe video, mille tegime oma retkel.
Ehk siis tutvusime tänavakunstiga ja arhitektuuriga. See piirkond on nii kunstipärane, vanaaegne, hubane. Kuigi me Banksy kunsti üles ei leidnud, oli see käik igat sammu väärt.
Kui me Londonisse jõudsime, toimus järgmisel päeval järjekordselt Londoni eestlaste jaanipidu, kus me Meriliniga maalisime oma tennised ilusaks, patriootiliseks. Lõpptulemusega jäin päris rahule, aga eks pärast mitut tundi tööd pidigi sealt midagi head välja tulema.
Vanu tuttavaid on päris hea näha. Eriti üllatas mind eile üks sõnum, mis tuli ühelt tuttavalt, kes elab Walesis, kellega tutvusin Hollandis noortevahetuses. Järsku tööle kõndides saabub sõnub inimeselt, kellega pole juba aasta suhelnud, see oli väga kummaline ja lõbus.
Aga üldiselt, ega palju aega ei ole ringi vaatamiseks, põhiliselt siiski töö, see-eest on loodetavasti juulikuu lõpus saabuv palganumber päris korralik. Ja eks nii palju aega ikka leiab, et kõige kihtimad kohad ära näha. Ma hakkan nüüd vaikselt tööle sättima. Kell 4 pean tööl olema, kuni sulgemiseni, täna saab ehk tip-i ka! Õhtune vahetus siiski ju :P .
Järgmise korrani!
(Mingi hetk üritan ka nimekirjaga tegeleda ja selle siia üles riputada, kui ehk kunagi aega leiab.)
Sunday, 3 June 2012
Lõpp ja Algus
Jeppiii! Sain lõpuks tänaseks koolilaua tagant eemale, et sinna naasta juba homme hommikul! Esmaspäeval on geograafia eksam, kas pole tore! Kool on üldse üks tore koht, kus saab lõputult pingutada ja tööd teha, aga kooki moosiga saab väga harva. Vähemalt üks pingutus kandis vilja ja ilus punase moosiga bioloogia hinne tekkis e-kooli.
Vahepeal on olnud mitu hullumeelset nädalat koolis, mistõttu väga mujale pole jõudnud. Neljapäeval oli mata eksam, kolmapäeval peaks teada saama selle tulemuse. Lisaks oli neljapäeval ka Märt Agu tantsukooli kevadkontsert, sellest ma parem ei räägiks rohkem. Seega ei ole väga midagi huvitavat vahepeal toimunud, aga see-eest varsti läheb väga põnevaks!
Nimelt lähen ma tagasi Londonisse! Sel aastal lähen Harness ruumi, kus einestavad VIP-liikmed ja tellimused tuleb ise võtta erinevalt eelmisel aastal massürituste teenindamisest.
Siinkohal märgiksin ka ära, et kellel on soovi, siis mõelge mulle ja Merilinile mõni huvitav ülesanne, mille me peame Londonis olles ära tegema ja kirjutage see kommentaaridesse või pisut anonüümsemal viisil võib ka facebookis mulle kirjutada. Arvatavasti panen mingi hetk ka kas tervikliku või vähemalt osalise nimekirja siia üles ja loodetavasti siis teeme need ka ära ja saate siit näha ka tulemust, kas siis pildi, video või mõnel muul moel. Seega see on teie võimalus välja käia oma suurepärased ideed! Lisaks võite ka kirjutada, mida sooviksite blogist Londoni ja minu elu kohta seal teada saada.
Vahepeal on olnud mitu hullumeelset nädalat koolis, mistõttu väga mujale pole jõudnud. Neljapäeval oli mata eksam, kolmapäeval peaks teada saama selle tulemuse. Lisaks oli neljapäeval ka Märt Agu tantsukooli kevadkontsert, sellest ma parem ei räägiks rohkem. Seega ei ole väga midagi huvitavat vahepeal toimunud, aga see-eest varsti läheb väga põnevaks!
Nimelt lähen ma tagasi Londonisse! Sel aastal lähen Harness ruumi, kus einestavad VIP-liikmed ja tellimused tuleb ise võtta erinevalt eelmisel aastal massürituste teenindamisest.
Siinkohal märgiksin ka ära, et kellel on soovi, siis mõelge mulle ja Merilinile mõni huvitav ülesanne, mille me peame Londonis olles ära tegema ja kirjutage see kommentaaridesse või pisut anonüümsemal viisil võib ka facebookis mulle kirjutada. Arvatavasti panen mingi hetk ka kas tervikliku või vähemalt osalise nimekirja siia üles ja loodetavasti siis teeme need ka ära ja saate siit näha ka tulemust, kas siis pildi, video või mõnel muul moel. Seega see on teie võimalus välja käia oma suurepärased ideed! Lisaks võite ka kirjutada, mida sooviksite blogist Londoni ja minu elu kohta seal teada saada.
Friday, 27 April 2012
Reaalsus
Hetkel istun koolimajas 4. korrusel ja kirjutan, sest raamatut ei suuda hetkel lugeda, väsimus on selleks liiga suur. Õhtul lähen Filmigalale, et tähistada Eesti filmi 100-aastaseks saamist. Olen juba tükk aega tahtnud kirjutada, kuna vahepeal on tohutult palju toimunud aga aega ei ole leidnud. Aeg on küll tohutult väärtuslik asi ja seda, mis antud on, tundub viimasel ajal väheks jääma. Kui vaid saaks aega juurde osta, kas poleks tore? Miks ei võiks olla päevas 24 tunni asemel näiteks 36 tundi?
Igal juhul peab saama hakkama sellega, mis on olemas. Kui kurb see ka poleks. Aga minnes algusesse, siis talvevaheajast väga palju küll ei mäleta...jõulud veetsin Pärnus ja ka uue aasta võtsin seal vastu. Kuigi plaanisin sel ajal palju uurimistööd kirjutada, siis seda ma ei teinud. Jõnn sai 9. jaanuaril 20-aastaseks, kui uskumatu see ka poleks. Jälle tuleb mängu aeg. Nii kummaline on näha venda, kes on kogu aeg olnud väike, minust küll suurem aga siiski väike, täiskasvanuna. Nüüdseks olen temaga kõrvuti elanud juba 18 aastat. Oh jah...enda vanus on ka juba täitsa uskumatu...aga sellest hiljem.
Mööda ajajoont edasi liikudes siis 13.- 15. jaanuar toimus SINA suurkoolitus. See andis järjekordselt tohutu motivatsiooni ja jõu edasi tegutseda mitte ainult projektiga vaid üldse.
Uurimistöö "Tallinna Reaalkooli vilistlastest Riigikogu liikmed" sain ma õigeks ajaks valmis tänu vahepeal toimunud õpetajate streigile. Siinkohal mainin ära, et minu arvates oli õpetajate streik õigustatud ja toetan õpetajaid igati. Uurimistööga seoses sain käia lausa kaks korda Riigikogus ja tegin intervjuid Taavi Rõivase ja Jevgeni Ossinovskiga, lisaks olin kirjateel ühenduses ka Paul-Eerik Rummoga. Kuigi uurimistöö sain õigeaegselt valmis, siis retsensiooni teise õpilase tööle ei suutnud ma päris õigeks ajaks valmis saada ja andsin selle ära täna 27.04.
Nii vahepeal toimus veel kihvte SINA üritusi, nagu näiteks filmiõhtu "Kõrsik", kus näidati filmi "Submarine". Jäin filmivalikuga rahule ja film oli väga huvitav ja teistsugune, soovitan soojalt! Veel on toimund mitmed töötoad ja väga mõnus oli ka Jämmi ja nämmi õhtu. Eesti Noorte Mõttetalgutele ma kahjuks ei jõudnud, kuigi oleksin sinna väga tahtnud minna. Kahjuks peab vahetevahel aega ka koolile jätma, kuna seda nii piiratud kogustes kätte jagatakse.
Ah jaa...vahepeal oli veel ka kevadvaheaeg...mäletan, et seal toimus midagi lahedat aga ei mäleta kahjuks enam täpselt....kuid vaheaja lõpus oli Mattiasel sünnipäev.
Nii siis pärast vaheaega leidsin ma lõpuks mooduse ühe probleemi, mille puhul olin juba lootust kaotamas, lahendamiseks ja seda lausa tasuta (märksõna "ühtne toon"- kes teab, see teab). Igaljuhul tegi see mind väga õnnelikuks ja aitäh ka inimestele, kes seda saavutada aitasid.
Hmm...mis veel...Käisin riigikaitse laagris Männikul. Need kaks päeva olid väga toredad ja tõid värsket hapnikku pähe, mis on praegusel hetkel väga oluline, sest ega kool just palju hingamisruumi ei jäta. Laagris toimus orienteerumine, meile tehti rivitrilli, anti esmased teadmised esmaabist, panime suuri telke püsti ahjuga ja puha, enim meeldis mulle aga relvaõpe, kus lõpuks saime ka märki lasta. See toimus relvaga Galil AR 5,56 mm ja kauguseks oli 500 m. Erinevalt teistest rühmadest saime me lasta 10 lasku rohkem ehk siis 20 lasku. Nendest 9 läks märki ja 3 lasku üheksasse (kõige parem-keskmine ring oli 10 punkti). Ehk siis esimese korra kohta usun ma, et see läks päris hästi. Laager pani mind isegi mõtlema, et ehk järgmine kooliaasta ühineks Naiskodukaitsega.
Aga enne seda oli veel Kärdi sünnipäev, mispuhul reede õhtul kutsusin tema, Merilini ja Getteri enda poole, kus veetsime lõbusalt aega ja meisterdasime šokolaadiküpsiseid, mis kukkusid välja tohutult maitsvad. Hommikul sõitsid nad minuga sama bussiga väga varakult kuskil 6-7 paiku linnapoole, Getter tuli minuga lausa Männikule kaasa.
Nädal hiljem 14. aprillil jõudis kohale aga päev, kui oli minu kord saada 18. aastaseks. See ei ole aga vist siiani kohale jõudnud, et ma nüüd täiskasvanu peaks olema, vähemalt käitumises see küll ei väljendu. Täiskasvanuks olemisel on omad eelised aga samas ka omad miinused. Ei oskagi öelda, kas see on pigem halb või hea. Pigem on iga elujärk huvitav ja omamoodi ja see on siiski pigem hea. Terve elu täpselt samamoodi elada muutuks pisut igavaks ehk? 4-5 aastat liivakooke meisterdada kevadeti on veel lõbus aga kui seda peaks tegema 70-80 aastat, siis see vast enam nii lõbus ei oleks. Seega peavadki ju tulema uued ja põnevad harjumused ja kogemused. Nii eet täiskasvanu on siiski hea olla! Sünnipäev ise oli tihe. Hommikul läksin ma linna, et rääkida oma tiimiliikmetega järgmisest üritusest, sealjuures avastasime endale tõenäolise tulevase sponsori, seejärel oli SINA töötuba, mis oli järjekordselt väga põnev ja pani mõtlema. Siis suundusin koju, et enne kõige paremate sõprade tulekut süüa teha ja maja natuke veel korda sättida. Peoga jäin ma tohutult rahule! Aitäh kõigile selle toreda päeva eest! Eike, Jõnn ja Katrin mängisid vahepeal koos pille, Katrin õpetas kõigile ka ühe tantsu selgeks, veel mängisime Vallatut Aliast, mille grupp mega lahedaid inimesi mulle kinkis, lõpule me selle mänguga aga ei jõudnutki. Kingitused olid ka väga huvitavad.
Nädal pärast sünnipäeva toimus Sahtlid tühjaks teine kõrghetk. Nimelt toimus üritus "Helikunsti Seik", mille kohta rohkem infot leiab siit- https://www.facebook.com/events/355977917776197/. Selle üritusega jäin ma nii rahule, et seda on raske kirjeldada. Meil olid taga supersponsorid...Mamma andis meile 30 kg liha-kartulisalatit, Leibur andis meile erinevaid maitsvaid leivatooteid ja Tallegg andis võileivapealse. Lisaks saime jazzkaarelt kuus piletit ja Kalevilt 6 šokolaadi. Veel saime Mõmmi limonaadi ja Hustlerit. Töötubade juhendajad olid eriti heal tasemel tegijad nagu Kiiora, Kadri Voorand ja Erki-Andres Nuut. Sealjuures õppisin isiklikult Erki-Andrese juhendamisel lehepilli, mis oli väga põnev. Avaliku esinemise luba oli meil ka olemas, kuigi ma selle kogemata koju jätsin. Õnneks päeval Mupoga probleeme ei tulnud. Esinesime Musumäe otsas ja Viru keskuse 2. korrusel. Natuke hiljem läksime väiksema pundiga aga Viru väravate juurde, kus mitmed võtsid kätte uuesti pillid ja ülejäänud tantsisid ükskord kahekesi, teinekord suure grupi lastega ja kolmas kord täiskasvanutega. Pean lihtsalt ära mainima, et tänaval esinemine on tohutult tulus...aga see selleks. Eriti armas oli üks naine, kes terve see aeg mil me seal olime (vb 3 tundi- kuni poole kümneni) nautis koos oma lapsega kontserti ja seejärel kinkis kõigile roosad roosid. Mõni minut enne meie lahkumist tuli kohale aga mupo ja selleks ajaks meil enam luba polnud. Kõik tardusid, see oli nagu slowmotion, rõõmsad näod muutusid tõsisteks. Mupo laseb akna alla ja ütleb, et keegi läheks temaga rääkima. Seejärel hüppab Wil rõõmsalt mupo juurde samal ajal hõisates, et tema võib nendega rääkida. Kõik muutuvad pisut vabamaks ja Wili sõnul olid mupo viimased sõnad olnud, et minge kuskile mujale...ma usun, et ma võin seda kõigi poolt öelda...SUUR AITÄH Wilhelmiine! Igaljuhul on mul olnud väga põnev ja kvaliteetne aeg.
Natuke aga ka tulevatest sündmustest...Järjekordselt on kätte jõudmas kooliaasta lõpp ja ees ootavad eksamid. Nimelt teen ma see aasta ära geograafia riigieksami ja kohustuslik on kõigile veel ka matemaatika üleminekueksam. Seega mõtted keerlevad lihedalt kooli ümber. Kuid pärast eksameid lähen ma juba 8. juunil Londonisse tagasi. Seekord tuleb minuga kaasa Merilin. Kui minul jääb pärast geo eksamit veel pisut vaba aega, siis Merilinil on 8. hommikul keemia eksam ja õhtul hüppame koos lennuki peale. Lisaks plaanime ka uut üritust tiimiga, aga selle kohta hetkel rohkem ei räägi...jäägu see üllatuseks!
(Tekst on üsna faktirohke ja emotsioonivaene, kuna vahepeal on möödunud päris pikk periood ja toimunud on tohutult palju, seega ei mäleta enam täpselt kõiki üksikasju ja tundeid. Üritasin panna kirja võimalikult palju, aga siit siiski puuduvad päris mitmed asjad. Kõige suuremad hetked on siin olemas. )
(Ärge kirjavigade kallal väga norige, kuna ei ole enam jaksu neid kontrollida...uurimistöös olen saanud seda piisavalt teha)
Lisan siia lõppu veel ühe video, mille valmistasime enne Helikunsti Seika...
Igal juhul peab saama hakkama sellega, mis on olemas. Kui kurb see ka poleks. Aga minnes algusesse, siis talvevaheajast väga palju küll ei mäleta...jõulud veetsin Pärnus ja ka uue aasta võtsin seal vastu. Kuigi plaanisin sel ajal palju uurimistööd kirjutada, siis seda ma ei teinud. Jõnn sai 9. jaanuaril 20-aastaseks, kui uskumatu see ka poleks. Jälle tuleb mängu aeg. Nii kummaline on näha venda, kes on kogu aeg olnud väike, minust küll suurem aga siiski väike, täiskasvanuna. Nüüdseks olen temaga kõrvuti elanud juba 18 aastat. Oh jah...enda vanus on ka juba täitsa uskumatu...aga sellest hiljem.
Mööda ajajoont edasi liikudes siis 13.- 15. jaanuar toimus SINA suurkoolitus. See andis järjekordselt tohutu motivatsiooni ja jõu edasi tegutseda mitte ainult projektiga vaid üldse.
Uurimistöö "Tallinna Reaalkooli vilistlastest Riigikogu liikmed" sain ma õigeks ajaks valmis tänu vahepeal toimunud õpetajate streigile. Siinkohal mainin ära, et minu arvates oli õpetajate streik õigustatud ja toetan õpetajaid igati. Uurimistööga seoses sain käia lausa kaks korda Riigikogus ja tegin intervjuid Taavi Rõivase ja Jevgeni Ossinovskiga, lisaks olin kirjateel ühenduses ka Paul-Eerik Rummoga. Kuigi uurimistöö sain õigeaegselt valmis, siis retsensiooni teise õpilase tööle ei suutnud ma päris õigeks ajaks valmis saada ja andsin selle ära täna 27.04.
Nii vahepeal toimus veel kihvte SINA üritusi, nagu näiteks filmiõhtu "Kõrsik", kus näidati filmi "Submarine". Jäin filmivalikuga rahule ja film oli väga huvitav ja teistsugune, soovitan soojalt! Veel on toimund mitmed töötoad ja väga mõnus oli ka Jämmi ja nämmi õhtu. Eesti Noorte Mõttetalgutele ma kahjuks ei jõudnud, kuigi oleksin sinna väga tahtnud minna. Kahjuks peab vahetevahel aega ka koolile jätma, kuna seda nii piiratud kogustes kätte jagatakse.
Ah jaa...vahepeal oli veel ka kevadvaheaeg...mäletan, et seal toimus midagi lahedat aga ei mäleta kahjuks enam täpselt....kuid vaheaja lõpus oli Mattiasel sünnipäev.
Nii siis pärast vaheaega leidsin ma lõpuks mooduse ühe probleemi, mille puhul olin juba lootust kaotamas, lahendamiseks ja seda lausa tasuta (märksõna "ühtne toon"- kes teab, see teab). Igaljuhul tegi see mind väga õnnelikuks ja aitäh ka inimestele, kes seda saavutada aitasid.
Hmm...mis veel...Käisin riigikaitse laagris Männikul. Need kaks päeva olid väga toredad ja tõid värsket hapnikku pähe, mis on praegusel hetkel väga oluline, sest ega kool just palju hingamisruumi ei jäta. Laagris toimus orienteerumine, meile tehti rivitrilli, anti esmased teadmised esmaabist, panime suuri telke püsti ahjuga ja puha, enim meeldis mulle aga relvaõpe, kus lõpuks saime ka märki lasta. See toimus relvaga Galil AR 5,56 mm ja kauguseks oli 500 m. Erinevalt teistest rühmadest saime me lasta 10 lasku rohkem ehk siis 20 lasku. Nendest 9 läks märki ja 3 lasku üheksasse (kõige parem-keskmine ring oli 10 punkti). Ehk siis esimese korra kohta usun ma, et see läks päris hästi. Laager pani mind isegi mõtlema, et ehk järgmine kooliaasta ühineks Naiskodukaitsega.
Aga enne seda oli veel Kärdi sünnipäev, mispuhul reede õhtul kutsusin tema, Merilini ja Getteri enda poole, kus veetsime lõbusalt aega ja meisterdasime šokolaadiküpsiseid, mis kukkusid välja tohutult maitsvad. Hommikul sõitsid nad minuga sama bussiga väga varakult kuskil 6-7 paiku linnapoole, Getter tuli minuga lausa Männikule kaasa.
Nädal hiljem 14. aprillil jõudis kohale aga päev, kui oli minu kord saada 18. aastaseks. See ei ole aga vist siiani kohale jõudnud, et ma nüüd täiskasvanu peaks olema, vähemalt käitumises see küll ei väljendu. Täiskasvanuks olemisel on omad eelised aga samas ka omad miinused. Ei oskagi öelda, kas see on pigem halb või hea. Pigem on iga elujärk huvitav ja omamoodi ja see on siiski pigem hea. Terve elu täpselt samamoodi elada muutuks pisut igavaks ehk? 4-5 aastat liivakooke meisterdada kevadeti on veel lõbus aga kui seda peaks tegema 70-80 aastat, siis see vast enam nii lõbus ei oleks. Seega peavadki ju tulema uued ja põnevad harjumused ja kogemused. Nii eet täiskasvanu on siiski hea olla! Sünnipäev ise oli tihe. Hommikul läksin ma linna, et rääkida oma tiimiliikmetega järgmisest üritusest, sealjuures avastasime endale tõenäolise tulevase sponsori, seejärel oli SINA töötuba, mis oli järjekordselt väga põnev ja pani mõtlema. Siis suundusin koju, et enne kõige paremate sõprade tulekut süüa teha ja maja natuke veel korda sättida. Peoga jäin ma tohutult rahule! Aitäh kõigile selle toreda päeva eest! Eike, Jõnn ja Katrin mängisid vahepeal koos pille, Katrin õpetas kõigile ka ühe tantsu selgeks, veel mängisime Vallatut Aliast, mille grupp mega lahedaid inimesi mulle kinkis, lõpule me selle mänguga aga ei jõudnutki. Kingitused olid ka väga huvitavad.
Nädal pärast sünnipäeva toimus Sahtlid tühjaks teine kõrghetk. Nimelt toimus üritus "Helikunsti Seik", mille kohta rohkem infot leiab siit- https://www.facebook.com/events/355977917776197/. Selle üritusega jäin ma nii rahule, et seda on raske kirjeldada. Meil olid taga supersponsorid...Mamma andis meile 30 kg liha-kartulisalatit, Leibur andis meile erinevaid maitsvaid leivatooteid ja Tallegg andis võileivapealse. Lisaks saime jazzkaarelt kuus piletit ja Kalevilt 6 šokolaadi. Veel saime Mõmmi limonaadi ja Hustlerit. Töötubade juhendajad olid eriti heal tasemel tegijad nagu Kiiora, Kadri Voorand ja Erki-Andres Nuut. Sealjuures õppisin isiklikult Erki-Andrese juhendamisel lehepilli, mis oli väga põnev. Avaliku esinemise luba oli meil ka olemas, kuigi ma selle kogemata koju jätsin. Õnneks päeval Mupoga probleeme ei tulnud. Esinesime Musumäe otsas ja Viru keskuse 2. korrusel. Natuke hiljem läksime väiksema pundiga aga Viru väravate juurde, kus mitmed võtsid kätte uuesti pillid ja ülejäänud tantsisid ükskord kahekesi, teinekord suure grupi lastega ja kolmas kord täiskasvanutega. Pean lihtsalt ära mainima, et tänaval esinemine on tohutult tulus...aga see selleks. Eriti armas oli üks naine, kes terve see aeg mil me seal olime (vb 3 tundi- kuni poole kümneni) nautis koos oma lapsega kontserti ja seejärel kinkis kõigile roosad roosid. Mõni minut enne meie lahkumist tuli kohale aga mupo ja selleks ajaks meil enam luba polnud. Kõik tardusid, see oli nagu slowmotion, rõõmsad näod muutusid tõsisteks. Mupo laseb akna alla ja ütleb, et keegi läheks temaga rääkima. Seejärel hüppab Wil rõõmsalt mupo juurde samal ajal hõisates, et tema võib nendega rääkida. Kõik muutuvad pisut vabamaks ja Wili sõnul olid mupo viimased sõnad olnud, et minge kuskile mujale...ma usun, et ma võin seda kõigi poolt öelda...SUUR AITÄH Wilhelmiine! Igaljuhul on mul olnud väga põnev ja kvaliteetne aeg.
Natuke aga ka tulevatest sündmustest...Järjekordselt on kätte jõudmas kooliaasta lõpp ja ees ootavad eksamid. Nimelt teen ma see aasta ära geograafia riigieksami ja kohustuslik on kõigile veel ka matemaatika üleminekueksam. Seega mõtted keerlevad lihedalt kooli ümber. Kuid pärast eksameid lähen ma juba 8. juunil Londonisse tagasi. Seekord tuleb minuga kaasa Merilin. Kui minul jääb pärast geo eksamit veel pisut vaba aega, siis Merilinil on 8. hommikul keemia eksam ja õhtul hüppame koos lennuki peale. Lisaks plaanime ka uut üritust tiimiga, aga selle kohta hetkel rohkem ei räägi...jäägu see üllatuseks!
(Tekst on üsna faktirohke ja emotsioonivaene, kuna vahepeal on möödunud päris pikk periood ja toimunud on tohutult palju, seega ei mäleta enam täpselt kõiki üksikasju ja tundeid. Üritasin panna kirja võimalikult palju, aga siit siiski puuduvad päris mitmed asjad. Kõige suuremad hetked on siin olemas. )
(Ärge kirjavigade kallal väga norige, kuna ei ole enam jaksu neid kontrollida...uurimistöös olen saanud seda piisavalt teha)
Lisan siia lõppu veel ühe video, mille valmistasime enne Helikunsti Seika...
Ja ühe pildi, mille pidime tegema Merilini ja Kärdiga kunstiajaloos...
Subscribe to:
Posts (Atom)