Kui pole reaalset ohtu, tuleb luua oht, mida karta.

Olen ületanud pool sellest teest, mida paar nädalat tagasi tohutult kartsin ja mõtlesin, et see veel nii kaugel. Reedel koju jõudes kavatsesin ma alustada füüsika kirjalikuks eksamiks õppimisega, mis aga ei läinud päris nii nagu olin planeerinud. See on nii kummaline, vanemaks saades peaks nagu enda sundimine millekski lihtsamaks muutuma, mina aga muutun järjest rohkem püsimatumaks. Kui põhikoolis näiteks matemaatika eksamiks õppides ma suutsin lahendada ülesandeid hommikust õhtuni ja miski ei tõmmanud mu tähelepanu sealt eemale, siis nüüd füüsikaks õppides, ma ainult otsisin uusi tegevusi. Ma suutsin hoida teleka kinni ja mitte jääda terveks päevaks arvutisse, aga füüsikat õppides leidsin ma kas valge paberi ja värvilised pliiatsid või läksin otsima maja pealt oma füüsika lehte ja järgmisel hetkel leidsin ennast kellegagi jutustamas. Nii ei ole võimalik eksamiks õppida ja sealt tulenevalt ütleb ka eelaimdus, et füüsika eksam ei läinud just kõige paremini, nii hästi nagu oleks võinud minna. Kui enne kirjalikku eksamit ma usksuin, et äkki isegi läheks täna veel trenni, siis nüüd enam sellist tunnet küll ei ole. Niipea, kui selle jutu siin täna lõpetan, asun õppima suuliseks, et kuidagigi oma hinnet veel päästa. Ilmselgelt ei ole enam mõtlemine, et suulist eksamit võib lebomalt võtta arvestatav. Aga võtame asja positiivselt, ma saan füüsika endale veel selgemaks teha. Äkki teeb gümnaasiumi lõpus isegi riigieksami :D. Igal juhul on pool teed veel minna ja kui selle lõpuni kõnnin, siis pööran paremale ja alustan suvega.
Esimene avapauk suvele toimub koos klassikaaslastega minu juures Pärnus. Lõpetame kooli piinad ja alustame vabadusega. Rand, sõbrad, lebotamine- kõik see ootab mind juba järgmisel nädalal. Eestis saan ma kahjuks suve nautida vaid nädala. 10.juuni lendan ma Londonisse ja tagasi tulen augusti keskel, täpselt veel ei tea millal. Ma usun, et see tuleb üks põnevamatest suvedest. Inglismaa on suur ja lai ja avastamist on loodetavasti palju. Kindlasti kavatsen töö kõrvalt ära käia ka Walesis, kus elavad inimesed, kellega sain tuttavaks Hollandis noortevaehetuses, neid oleks super näha. Ma ei lähe sinna tööle muide üksi, vaid koos Hannaga. Elan tädi juures ja ootused on kõrged. Panen siia ka mõned pildid üles sellest kohast, kuhu tööle lähen. Koha nimi on The Hurlingham Club, kes tahab rohkem teada võib googlest otsida.

.

Ülesmäge ja allamäge viib üks ja sama tee.

Oh jah...hakkabki see kooliaasta läbi saama. 2 viimast päeva veel, homme viimane kontrolltöö ja ongi läbi, kätte on jõudnud suvi! Muidugi ei saa mainimata jätta tulevat füüsika eksamit, aga selle peale veel ei mõtle.
Mmm...homme saab lõpuks trenni, volle väljakule...mõnus soe liiv ja üks korralik võrkpalli mäng.
Täna avastasin, et tahaks järgmisest aastast hakata tegelema tohutult paljude tegevustega, mida ma kõike taga igatsen vanadest põhikooli aegadest. Eks näis, mille ma ära suudan realiseerida.
Aga lugejad, kui teil on mulle või minu kohta küsimusi või mingeid eri soove kirjutiste kohta, siis küsige ja andke teada kommentaarides.

Siis kui õppimise tuju kaob...

Xio, Anna

Alustuseks

Minu esimene postitus siis siin lehel...Viimasel ajal on päris paljud hakanud pidama blogi ja mõtlesin, et võtaks ette ja prooviks ka selle ära. Ma loodan, et see blogi ei jää päris tühjaks, pealegi nüüd on suvi tulekul ja siis vast ikka natuke aega leiab selle täitmiseks.
Kuna suveks lähen Londonisse tööle, siis on tulemas ka esimene arvamus sealsest elust. Hetkel aga on kiire kooliga, füüsika eksam ukse ees ja viimane nädal veel tunde, kus õpetajad teevad kõik endast oleneva, et meil koolis igav ei oleks.
Milliseks täpselt see blogi välja kujuneb, ei oska veel öelda, endalgi on huvitav teada saada, mis sellest saama hakkab.  Aga hoia silm peal, äkki varsti läheb põnevaks! ;)