Meie elu on selline, missugused on meie mõtted.

Ilus õhtu kodus- rahulolu, vaikus, vabadus, väsimus. Lõpuks saan ma lihtsalt olla, ei ole mingeid kohustusi ega minekuid. Mitte et need mulle ei meeldiks aga vahete vahel on mõnus ka niisama olla, usun, et oled ka ise seda tunnet saanud tunda.
Vahepeal pole pikalt kirjutanud, kuna ei leidnud selleks vajadust. Hetkel aga võtsin läpaka kätte ja leidsin enda blogi üles ning mõtlesin, et miks mitte! Avastasin oma vanad mõtted, kust hulgast leidsin ka 10. klassi lõpusirgel üles kirjutatud ideed, mille kõigega ma tahaksin tegeleda, kuid ei leidnud nende jaoks kooli kõrvalt aega. Sellel aastal võtsin end aga kokku ja otsustasin teha kõike seda, mida tahan. Eks selles oli oma mõju ka Londonis käigul.
Teemast korraks kõrvale minnes, siis Londonis läks kokkuvõttes väga hästi, pidasime maha veel ka toreda lahkumispeo ning loodan järgmisel suvel uuesti minna kuid siis vaid 1 kuuks. Koju jõudsin ilusti. Riotsid minuni ei jõudnud, kuigi selle oma silmaga nägemine oleks isegi omal moel põnev olnud. Siiski asi, mille oled oma elu jooksul ära näinud, kuid päris põhja ei hakanud selle tõttu kah jooksma.
 Tagasi teema juurde tulles, siis otsustasin lisaks võrkpallile veel ka tantsima minna veel leidsin, et peaks end kokku võtma ja lootes, et olen paari aastaga natuke targemaks saanud, läksin uuesti väitlema, äkki seekord õnnestub paremini. See nimekiri ei lõppe veel...Lisaks läksin veel ka näiteringi, mis on mulle alati huvi pakkunud, kuid pole kunagi sinna jõudnud. Lõppude-lõpuks, mis mind toob tänasesse päeva, siis liitusin ka SINA-ga- Suured Ideed Noorte Algatusel, kus sai alguse meie projekt "Sahtlid tühjaks", mille avaüritus toimus täna 17.dets 2011. See kõik on tohutult aega ja vaeva nõudnud kuid ma ei ütleks, et ma seda kahetsen! Jah, mu hinded on natukene halvemaks läinud, kuid ma ei ole neid lasknud lootusetusse olukorda, niisiis on neid ka võimalik parandada hetkel, kui ei ole nii kiire. Mul ei ole väga palju aega niisama olla kuid ma ütlen ausalt, tegeleda erinevate huvitavate asjadega on igal juhul parem, kui teha mitte midagi. Mul on hetki, kus ma lihtsalt ei jaksa enam, väsimus tapab ja koolitarkused sisenevad läbi une, kuid kohe on ukse ees koolivaheaeg, kus saab jõudu koguda, natuke rohkem magada, tsipa või siis päris korralikult uurimustööd kirjutada ja siis uuel aastal jälle suure hooga kõigega edasi liikuda. Üldiselt nii palju võin ma öelda, et kes teeb, see jõuab. Kui on tõsine tahtmine millegagi tegeleda, siis tasub seda teha, küll kõik läheb nii nagu ta minema peab. Ja kui läheb miskit ka halvasti, siis vähemalt on olemas miski, mida mööda hakata uuesti ronima. Läbikukkumised aitavad meil asju teha paremini ja kindlasti ei tohiks alla anda lootusetutes olukordades, vähemalt ei kavatse mina seda teha. Ehk siis kokkuvõttes, omalegi märkamatult täitsin ma oma soovid ning pool aastat hiljem elan elu, mis tundus võimatu alles selle aasta kevadel. See võib tunduda väikse asjana kuid, sellised pisikesed detailid teevadki meid õnnelikuks või vähemalt mind. Mulle meeldib saada kogemusi nii häid kui ka halbu. Mulle meeldib reisida ja tutvuda erinevatest kultuuridest inimestega. Ma ei tea kuidas sinuga lood on aga mina õpin nendest väikestest praktilistest asjadest nii palju. Londonis käik, Hollandis käik- igal pool näen ma üha enam tõelist maailma ja järjest rohkem saan ma aru kuidas asjad käivad, minu jaoks on muutunud ka koolitunnid palju huvitavamaks, kuna ma tean nendest asjadest palju rohkem. Ma ei suuda keskenduda koolis asjadele, millega ma pole kokku puutunud või, mis mind ei huvita. Niisiis on kõik need läbielamised minu jaoks väga suure väärtusega.
Hetkel aga istun siin ja naudin üle pika aja hetke, kus ei pea midagi tegema, ma saan lihtsalt küünlavalgel nautida rahu ja vaikust pärast hommikust üritust, mis pole mulle vist siiani kohale jõudnud, et me tõesti tegime selle ära! Siinkohal suur aitäh kõik tiimikaaslased! Kui teistest emotsioonidest ei saa ma hetkel aru, siis üks on kindel- rahulolu. Täna ma saan magada. Lõpuks! Lisaks veel paljude asjadega tegelemise koha pealt, sellised õhtud nagu minul täna on hindamatud. Kas ma tunneksin tänasest õhtust sellist mõnu, kui ma käiksin vaid võrkpallis, vaevalt!
Niisiis olen mina oma õnne hetkel leidnud aga alati saab olla veel õnnelikum ja veel rohkem ära teha nii et eks näis, mis uuel aastal kõik juhtuda võib.

...

Nii, et siis saingi tööle...wow...seda poleks küll uskunud :D . Aga nii tõsiselt rääkides, siis ma olen väga rahul, inimesed Hurlighamis on mega lahedad, nalja saab kogu aeg ja tänu neile ei ole ka töötada nii igav. Igapäevane töö minu jaoks on aga klaaside, taldrikute ja kahvlite, nugade läikima hõõrumine, laudade set up, inimestele isuäratavate toitude pakkumine ja naeratamine. Vahepeal on päris palju aega mööda läinud viimasest postitusest, olen päris korralikult tööd rabanud ja natuke ka Londoni kesklinnas ja Hyde Parkis ringi vaadanud, natuke olen šhopanud ja põnevaid toite proovinud, aga üldiselt enamuse ringkäigust jätan arvatavasti augusti kuusse, hetkel üritan nii palju kui võimalik töötada, et augustis siis tõesti saaks Londonist endast viimast võtta. Samas ei saa öelda, et ma hetkel ei võta Londonist viimast :D...enamus vabu hetki, mis tekivad töö kõrvalt olen ma ikkagi kuskil väljas. Londonis olen ma maha pidanud muideks juba 2 jaanipidu. Esimesest te juba kuulsite, aga ka päris jaaniõhtul tegime mina, Kristel, Sirli ja Kaire tuld, grillisime, sõime Sirli tehtud kartulisalatit ja muud paremat ning veetsime toreda õhtu. Lisaks olen käinud veel paaril peol. Aga üldiselt praeguseks kõik, mul oli plaanis see jutt lisada koos piltidega aga piltide kätte saamisega on üksjagu probleeme, niisiis avaldan selle jutu ikkagi ilma piltideta ja pildid lisan niipea kui kõik pildid kuskilt kätte saan, nii et siis järgmise korrani.

London

 Juba kohal ja veits kohanenud, niisiis... Üleile jõudsin siis Londonisse, sain ise trippida lennujaamast Victoriasse. Buss, millega tulin, oli väga mugav, nahktoolid ja puha, sellist Eestist ei leia. Inimesed on siin hästi sõbralikud ja abivalmis, üks tüüp bussipeatuses pakkus kohe telefoni, et saaksin Kristelile(tädi) helistada. Kui lõpuks kohale jõudsime, oli kell juba päris palju, tegime veel süüa- stir fryd ning lisaks koorisime tohutult porgandeid ja keetsime mune järgnevaks päevaks, pärast seda väsimus murdis. Järgmisel hommikul kiirustasime Londoni eestlaste jaanipeole, kus hommikupoolikul tükeldasime ära 60 kg kartuleid, hunnikutes kurke ja ka enda keedetud porgandeid ja mune. Päeval toimus perepäev, kus sai ise särke ja märke teha, ise tegin ka särgi, sellest panen pildi kunagi hiljem. Õhtul ehitati aga jaanituli, peeti maha oksjon ja meeleolu loos ekstra Eestist kohale tulnud bänd, süüa sai hunnikutes toitu, millesse ka mina olin oma panuse hommikul andnud. Kui tahad selle peo kohta rohkem teada, siis sellest kirjutati ka Õhtulehes. Sellel õhtul sain tuttavaks paljude eestlastega kui ka teistest rahvustest inimestega, mõned neist on ka pildil. Täna käisin kirikus kuulamas küüditamise jumalateenistust, kus laulis ka Kristel.  Pärast seda käisime restoranis, kus nad tähistasid koori hooaja lõppu. Seejärel tulime koju, lõpuks jõudsime natuke varem, kui öösel. Ning nüüd on aega tsipa blogiga tegeleda enne magama minekut. Niisiis lisan siia alla mõned pildid. Aga enne veel, homme on mul plaanis hommikul natuke pangandusega tegeleda ja siis lähen Hurlinghami pabereid korda ajama, eks näis, kas ikka saan tööle? :D

Linnulennult

Reisi algus, 10.06.2011, kell 8.30, I'm ready to go!

Jaanipeol ja pildil on siis Cettrin; mina;  Joely; Ronald ja Tonis.

Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks

Tere jälle! Võtan lõpuks kätte ja üritan kokkuvõtlikult ära rääkida, mis vahepeal toimund siis ka on. Just hetk tagasi sain teada, et kui ma oleksin loom, siis oleksin ma lõvi, mida iganes see siis ka ei tähendaks. Igatahes, alustades algusest, siis füüsika eksamis ma läbi ei kukkunudki, hoopis vastupidiselt, ma lausa tõstsin suulise eksamiga oma hinnet ja kokku tuli 4?!? Ma olen selle üle mega õnnelik! Nii, siis pärast füüsika eksami tegemist läksime me Getteriga kunsti klassi koristama, saime kirja lausa 6 tundi ühiskasulikku tööd, järelikult 4 tundi tuleb veel kusagilt leida. Seejärel umbes kella 4ks jõudsime me ka lõpuks randa, kuhu enamus klassikaid olid kogunenud juba hommikul kohe pärast eksamit. Seal sai natuke päikest võetud ja võrku mängitud, seejärel läksin kella poole 7ks koos Elinaga GAG-i juurde (Bändide välimääraja) "Kaks Teist Guud" kuulama. Nii ja pärast seda käisin, vaatasin veel ka "Pohmaka" ära, soovitan soojalt nii filmi kui ka bändi! ;) Sellise päevaga algas minu jaoks siis suvi.
Plaanis oli minna siis järgmisel hommikul (2. juuni) võimalikult varakult Pärnu, see plaan aga luhtus, Pärnu jõudsin ma alles reede hommikul kell  9.35. Selle päeval toimunu kohta ei ole väga rohkemat öelda, kui tegin maja korda, aga õhtul jõudis Merilin Pärnu ja selle asemel, et aknaid pesema hakata, läksime me hoopis Pärnu linna peale, käisime Stefis, sõime pitsat ja läksime ka randa, kus katsusin vett, mis oli jääkülm  (järgmisel päeval oli juba mega soe vesi?!?) , natuke istusime liiva peal, aga üldiselt oli rannas tuuline ja me olime õhukeselt riides, niisiis tegime sealt kiirelt minekut. Kui koju jõudsime, plaanis Jõnn sõbrad kohale kutsuda, me Merilinga vaatasime veits Harry Potterit, mille vaatamisest ei tulnud küll midagi erilist välja, kuna jutustada oli palju põnevam! Ja tõmbasime üsna varakult magama, et järgmine päev suudaks pikalt üleval olla, magama jäime aga alles 2 paiku, kuna inimestele meeldis valjult muusikat kuulata:D.
Järgmisest päevast algas 3päevane maraton klassikatega minu juures, päeval rannas õhtul grill ja nii kolm päeva jutti.
Eile hommikul käis usin koristamine ja kella 4ks jõudsin lõpuks randa, kus veetsin ühe toreda tunnikese veel Tallinna omadega ja seejärel läksin ranna teise otsa võrku mängima, see oli vb natuke liiast, kuna õhtuks olin ma nii üleväsinud, et panin kodus veits segast. Aa ja veel ei söönud ma päev läbi praktiliselt midagi ja siis pärast võrku läksin ostsin Teatri peatusest, kus minu mäletamist mööda tehti imehäid hamburgereid,  igatahes ostsin sealt siis ühe, aga see küll enam see ei olnud, mida mina mäletasin, see oli paras pettumus! Õhtul tuli veel Liina külla, olime niisama, mina juba peaaegu magasin, aga sõnad veel tulid suust välja, seega jutustasime natuke, viimati nägime korralikult teineteist vist talvel. See on ikka päris karm, kuidas aeg lendab.
Igatahes, klassi värk oli super ja ma jäin päris rahule. Haa ja siis Merilin, öeldakse küll muru ajama!
Aga hetkel ma naudin toas jahedat õhku, õu ja päike väga ei kutsu, siiski mitu päeva rannas olnud, ennast kõrvetanud ja ega seal õues just kõige rohkem õhku ka ei ole, aga õhtu poole ujuma lähen kindlasti.
Täna tuli ajataju tagasi ja sain teada, et homme varahommikul juba tagasi Tallinna ja reedel juba Londoni poole teele, kogu aeg oli tunne, et sinna veel aega, et veel nädal Pärnus olla ja siis pauh, homme Tallinnasse?!?

Kui pole reaalset ohtu, tuleb luua oht, mida karta.

Olen ületanud pool sellest teest, mida paar nädalat tagasi tohutult kartsin ja mõtlesin, et see veel nii kaugel. Reedel koju jõudes kavatsesin ma alustada füüsika kirjalikuks eksamiks õppimisega, mis aga ei läinud päris nii nagu olin planeerinud. See on nii kummaline, vanemaks saades peaks nagu enda sundimine millekski lihtsamaks muutuma, mina aga muutun järjest rohkem püsimatumaks. Kui põhikoolis näiteks matemaatika eksamiks õppides ma suutsin lahendada ülesandeid hommikust õhtuni ja miski ei tõmmanud mu tähelepanu sealt eemale, siis nüüd füüsikaks õppides, ma ainult otsisin uusi tegevusi. Ma suutsin hoida teleka kinni ja mitte jääda terveks päevaks arvutisse, aga füüsikat õppides leidsin ma kas valge paberi ja värvilised pliiatsid või läksin otsima maja pealt oma füüsika lehte ja järgmisel hetkel leidsin ennast kellegagi jutustamas. Nii ei ole võimalik eksamiks õppida ja sealt tulenevalt ütleb ka eelaimdus, et füüsika eksam ei läinud just kõige paremini, nii hästi nagu oleks võinud minna. Kui enne kirjalikku eksamit ma usksuin, et äkki isegi läheks täna veel trenni, siis nüüd enam sellist tunnet küll ei ole. Niipea, kui selle jutu siin täna lõpetan, asun õppima suuliseks, et kuidagigi oma hinnet veel päästa. Ilmselgelt ei ole enam mõtlemine, et suulist eksamit võib lebomalt võtta arvestatav. Aga võtame asja positiivselt, ma saan füüsika endale veel selgemaks teha. Äkki teeb gümnaasiumi lõpus isegi riigieksami :D. Igal juhul on pool teed veel minna ja kui selle lõpuni kõnnin, siis pööran paremale ja alustan suvega.
Esimene avapauk suvele toimub koos klassikaaslastega minu juures Pärnus. Lõpetame kooli piinad ja alustame vabadusega. Rand, sõbrad, lebotamine- kõik see ootab mind juba järgmisel nädalal. Eestis saan ma kahjuks suve nautida vaid nädala. 10.juuni lendan ma Londonisse ja tagasi tulen augusti keskel, täpselt veel ei tea millal. Ma usun, et see tuleb üks põnevamatest suvedest. Inglismaa on suur ja lai ja avastamist on loodetavasti palju. Kindlasti kavatsen töö kõrvalt ära käia ka Walesis, kus elavad inimesed, kellega sain tuttavaks Hollandis noortevaehetuses, neid oleks super näha. Ma ei lähe sinna tööle muide üksi, vaid koos Hannaga. Elan tädi juures ja ootused on kõrged. Panen siia ka mõned pildid üles sellest kohast, kuhu tööle lähen. Koha nimi on The Hurlingham Club, kes tahab rohkem teada võib googlest otsida.

.

Ülesmäge ja allamäge viib üks ja sama tee.

Oh jah...hakkabki see kooliaasta läbi saama. 2 viimast päeva veel, homme viimane kontrolltöö ja ongi läbi, kätte on jõudnud suvi! Muidugi ei saa mainimata jätta tulevat füüsika eksamit, aga selle peale veel ei mõtle.
Mmm...homme saab lõpuks trenni, volle väljakule...mõnus soe liiv ja üks korralik võrkpalli mäng.
Täna avastasin, et tahaks järgmisest aastast hakata tegelema tohutult paljude tegevustega, mida ma kõike taga igatsen vanadest põhikooli aegadest. Eks näis, mille ma ära suudan realiseerida.
Aga lugejad, kui teil on mulle või minu kohta küsimusi või mingeid eri soove kirjutiste kohta, siis küsige ja andke teada kommentaarides.

Siis kui õppimise tuju kaob...

Xio, Anna

Alustuseks

Minu esimene postitus siis siin lehel...Viimasel ajal on päris paljud hakanud pidama blogi ja mõtlesin, et võtaks ette ja prooviks ka selle ära. Ma loodan, et see blogi ei jää päris tühjaks, pealegi nüüd on suvi tulekul ja siis vast ikka natuke aega leiab selle täitmiseks.
Kuna suveks lähen Londonisse tööle, siis on tulemas ka esimene arvamus sealsest elust. Hetkel aga on kiire kooliga, füüsika eksam ukse ees ja viimane nädal veel tunde, kus õpetajad teevad kõik endast oleneva, et meil koolis igav ei oleks.
Milliseks täpselt see blogi välja kujuneb, ei oska veel öelda, endalgi on huvitav teada saada, mis sellest saama hakkab.  Aga hoia silm peal, äkki varsti läheb põnevaks! ;)