Ilus õhtu kodus- rahulolu, vaikus, vabadus, väsimus. Lõpuks saan ma lihtsalt olla, ei ole mingeid kohustusi ega minekuid. Mitte et need mulle ei meeldiks aga vahete vahel on mõnus ka niisama olla, usun, et oled ka ise seda tunnet saanud tunda.
Vahepeal pole pikalt kirjutanud, kuna ei leidnud selleks vajadust. Hetkel aga võtsin läpaka kätte ja leidsin enda blogi üles ning mõtlesin, et miks mitte! Avastasin oma vanad mõtted, kust hulgast leidsin ka 10. klassi lõpusirgel üles kirjutatud ideed, mille kõigega ma tahaksin tegeleda, kuid ei leidnud nende jaoks kooli kõrvalt aega. Sellel aastal võtsin end aga kokku ja otsustasin teha kõike seda, mida tahan. Eks selles oli oma mõju ka Londonis käigul.
Teemast korraks kõrvale minnes, siis Londonis läks kokkuvõttes väga hästi, pidasime maha veel ka toreda lahkumispeo ning loodan järgmisel suvel uuesti minna kuid siis vaid 1 kuuks. Koju jõudsin ilusti. Riotsid minuni ei jõudnud, kuigi selle oma silmaga nägemine oleks isegi omal moel põnev olnud. Siiski asi, mille oled oma elu jooksul ära näinud, kuid päris põhja ei hakanud selle tõttu kah jooksma.
Tagasi teema juurde tulles, siis otsustasin lisaks võrkpallile veel ka tantsima minna veel leidsin, et peaks end kokku võtma ja lootes, et olen paari aastaga natuke targemaks saanud, läksin uuesti väitlema, äkki seekord õnnestub paremini. See nimekiri ei lõppe veel...Lisaks läksin veel ka näiteringi, mis on mulle alati huvi pakkunud, kuid pole kunagi sinna jõudnud. Lõppude-lõpuks, mis mind toob tänasesse päeva, siis liitusin ka SINA-ga- Suured Ideed Noorte Algatusel, kus sai alguse meie projekt "Sahtlid tühjaks", mille avaüritus toimus täna 17.dets 2011. See kõik on tohutult aega ja vaeva nõudnud kuid ma ei ütleks, et ma seda kahetsen! Jah, mu hinded on natukene halvemaks läinud, kuid ma ei ole neid lasknud lootusetusse olukorda, niisiis on neid ka võimalik parandada hetkel, kui ei ole nii kiire. Mul ei ole väga palju aega niisama olla kuid ma ütlen ausalt, tegeleda erinevate huvitavate asjadega on igal juhul parem, kui teha mitte midagi. Mul on hetki, kus ma lihtsalt ei jaksa enam, väsimus tapab ja koolitarkused sisenevad läbi une, kuid kohe on ukse ees koolivaheaeg, kus saab jõudu koguda, natuke rohkem magada, tsipa või siis päris korralikult uurimustööd kirjutada ja siis uuel aastal jälle suure hooga kõigega edasi liikuda. Üldiselt nii palju võin ma öelda, et kes teeb, see jõuab. Kui on tõsine tahtmine millegagi tegeleda, siis tasub seda teha, küll kõik läheb nii nagu ta minema peab. Ja kui läheb miskit ka halvasti, siis vähemalt on olemas miski, mida mööda hakata uuesti ronima. Läbikukkumised aitavad meil asju teha paremini ja kindlasti ei tohiks alla anda lootusetutes olukordades, vähemalt ei kavatse mina seda teha. Ehk siis kokkuvõttes, omalegi märkamatult täitsin ma oma soovid ning pool aastat hiljem elan elu, mis tundus võimatu alles selle aasta kevadel. See võib tunduda väikse asjana kuid, sellised pisikesed detailid teevadki meid õnnelikuks või vähemalt mind. Mulle meeldib saada kogemusi nii häid kui ka halbu. Mulle meeldib reisida ja tutvuda erinevatest kultuuridest inimestega. Ma ei tea kuidas sinuga lood on aga mina õpin nendest väikestest praktilistest asjadest nii palju. Londonis käik, Hollandis käik- igal pool näen ma üha enam tõelist maailma ja järjest rohkem saan ma aru kuidas asjad käivad, minu jaoks on muutunud ka koolitunnid palju huvitavamaks, kuna ma tean nendest asjadest palju rohkem. Ma ei suuda keskenduda koolis asjadele, millega ma pole kokku puutunud või, mis mind ei huvita. Niisiis on kõik need läbielamised minu jaoks väga suure väärtusega.
Hetkel aga istun siin ja naudin üle pika aja hetke, kus ei pea midagi tegema, ma saan lihtsalt küünlavalgel nautida rahu ja vaikust pärast hommikust üritust, mis pole mulle vist siiani kohale jõudnud, et me tõesti tegime selle ära! Siinkohal suur aitäh kõik tiimikaaslased! Kui teistest emotsioonidest ei saa ma hetkel aru, siis üks on kindel- rahulolu. Täna ma saan magada. Lõpuks! Lisaks veel paljude asjadega tegelemise koha pealt, sellised õhtud nagu minul täna on hindamatud. Kas ma tunneksin tänasest õhtust sellist mõnu, kui ma käiksin vaid võrkpallis, vaevalt!
Niisiis olen mina oma õnne hetkel leidnud aga alati saab olla veel õnnelikum ja veel rohkem ära teha nii et eks näis, mis uuel aastal kõik juhtuda võib.
No comments:
Post a Comment